Rehvikeskus ja Shell

Strateegiline koostöö aastast 2011

Rehvikeskus ja Jungent, Shell määrdeainete ametlik esindaja Baltikumis, alustasid koostööd juba aastal 2011, mil Rehvikeskus hakkas oma teeninduses kasutama kvaliteetseid Shell määrdeaineid. Alates 2019. aastast tugevdasime oma partnerlust veelgi enam ning Rehvikeskusest sai esimene ametlik Shell Helix bränditeenindus Eestis. Selle koostöö aluseks on ühtivad eesmärgid, kõrged kvaliteedistandardid ning mõlema osapoole missioon olla tarbijate seas eelistatuim ning usaldatuim partner autohoolduse valdkonnas.

Üheks oluliseks ajendiks selle sammu astumisel oli Shelli eesrindlik mootoriõlide tootmise tehnoloogia.

Shell alustas naftale alternatiivsete tooraineallikate ja tehnoloogiate otsinguid seoses naftakriisiga möödunud sajandi 70. aastate algul. Juba 1973. aastal suutsid Shelli teadlased Amsterdami tehnoloogiakeskuses toota maagaasist esimesed grammid baasõli.

Innovaatiliste Shell Helix mootoriõlide tootmine põhineb ainulaadsel Shell PurePlus tehnoloogial, kus baasõlina on kasutusel just maagaasist toodetud GTL-baasõli. Shell PurePlus tehnoloogia on kompleksne protsess, mille tulemusena saadakse kristallpuhas baasõli, kus ei ole nähtavaid naftal põhinevate õlide jääkaineid. Sealjuures on kogu tootmisprotsess kaetud rohkem kui 3500 patendiga.

Shell PurePlus tehnoloogial toodetud mootoriõlid on:

  • Ainulaadsed, aktiivse puhastuse tehnoloogial põhinevad. Nende kahe eesrindliku tehnoloogia koosmõju tulemusel pakuvad Shelli mootoriõlid veelgi tõhusamat kaitset ja ületamatut mootori puhtust kogu õlivahetusvälba jooksul.
  • Madala lenduvusega. See tähendab oluliselt väiksemat õlikulu.
  • Kütust säästvad. Testid kinnitavad, et maagaasist toodetud Shell’i mootoriõlidega on võimalik saavutada kuni 3% suurem kütuse kokkuhoid.
  • Paremate viskoossusnäitajatega. See tagab kergema mootori külmkäivituse ka väga madalatel temperatuuridel ning õli omaduste säilimise laias temperatuurivahemikus pikema aja vältel.

Shell Helix

Miks on kvaliteetne mootoriõli oluline ning kui sagedasti oleks meie kliimas tarvilik mootoriõli vahetada?

Kvaliteetne mootoriõli seob endaga põlemisjääke, mis muidu sadestuksid mootori detailidel ning selle tulemusel hakkab kvaliteetne mootoriõli peagi pärast õlivahetust tumedamaks värvuma. Üks oluline nüanss on põlemise käigus tekkiv tahm, mille koostis on sisuliselt identne teemantiga ning mõlemad on sealjuures väga abrasiivsed materjalid. Kui mootoriõli ei ole võimeline endaga tahma siduma, siis tekib tahma kiht mootori kolbidele, klappidele ja teistele komponentidele. See aga põhjustab omakorda mootori kiiremat kulumist, suuremat kütusekulu ning ühtlasi väheneb ka mootori võimsus. Lisaks eeltoodule aitab kvaliteetne mootoriõli hoida õlikanalid sadestistest puhtad, mis omakorda tagab automootoris vajaliku õli surve ja koguse selle laitmatuks tööks.

Kvaliteetne mootoriõli voolab väga hästi ka talviselt madalatel temperatuuridel. See tähendab, et külmkäivitusel töötab mootor õli jääkkilel lühemat aega ja sellest tulenevalt kulub mootor vähem ning ühtlasi pikeneb ka mootori eluiga. Lisaks sellele on kvaliteetsel õlil ka oluline roll tagada mootori töökindlus ning võimsus ka kõige kõrgematel töötemperatuuridel.

Õlivahetusvälp ehk õlivahetuse sagedus sõltub sõidutingimustest. Kui sõidetakse ühe mootorikäivitusega järjest vähem, kui 20 kilomeetrit ehk linnatsüklis (start-stopp), seistakse liiklusummikutes, veetakse haagist või sõidetakse pidevalt tolmustel teedel, siis on tegemist raskete sõidutingimustega. Sellisel juhul tuleb õlivahetusvälbaks võtta autotootja poolt soovitatud rasketes tingimustes ette nähtud õlivahetusvälp. Näiteks, kui autotootja näeb ette õlivahetusvälbaks normaalsetes tingimustes 30 000 km ja rasketes tingimustes 15 000 km, siis eelpool kirjeldatud tingimuste puhul tuleb valida 15 000 kilomeetrine õlivahetusvälp. Normaalsed tingimused tähendavad sisuliselt pikka maanteesõitu, üle 20 kilomeetri järjest, ühest asulast teise.

Erisus on aga biolisandiga või biokütuse kasutamine. Kuna biokütuse põlemisjäägid on oluliselt happelisemad, võrreldes naftast toodetud kütuste põlemisjääkidega, siis mootoriõli vananeb seejuures kiiremini. Sellisel juhul on mõistlik lühendada õlivahetusvälpa raskete tingimuste välbast veel kolmandiku võrra. Antud näite puhul tuleb 15 000 km asemel vahetada mootoriõli 10 000 km tagant.

Kui aasta jooksul sõidetakse vähem, kui eelpool kirjeldatud, siis tuleb mootoriõli vahetada kord aastas.